16

Vabastus ebaharilikust väljaku seisukorrast (hõlmates teisaldamatuid takistusi), ohtliku looma olukord, kaevunud pall

16.1

Ebaharilik väljaku seisukord (hõlmates teisaldamatuid takistusi)

See reegel räägib trahvita vabastuse võtmise võimalusest kui looma auk, remondiala, teisaldamatu takistus või ajutine vesi mängu takistab:

• Neid koos kutsutakse ebaharilikeks väljaku seisukordadeks, kuid igaühel on eraldi definitsioon.
• See reegel ei anna vabastust teisaldatavatest takistustest (nende puhul on lubatud teist tüüpi trahvita vabastus reegli 15.2 alusel), piiriobjektidest ja lahutamatutest objektidest (kummastki trahvita vabastust ei saa).

16.1a

Millal on vabastus lubatud

(1) Mida tähendab mängu takistamine ebahariliku väljaku seisukorra poolt. Mängu takistav mõju eksisteerib siis, kui vähemalt üks järgnevast on tõene:

• Mängija pall puudutab väljaku ebaharilikku seisukorda või on selle sees või peal,
• Väljaku ebaharilik seisukord füüsiliselt takistab mängija planeeritavat löögiasendit või planeeritavat svingi, või
• Kui pall on puttamisgriinil ja puttamisgriinil või sellelt väljas asuv ebaharilik väljaku seisukord on mängujoone peal.

Kui ebaharilik väljaku seisukord pelgalt häirib mängijat, kuid selle mõju ei vasta ühelegi ülaltoodud tingimusele, siis selle reegli alusel ebaharilik väljaku seisukord ei takista mängu. Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis F-6 (Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis ei luba mängijal ebaharilikust väljaku seisukorrast vabastust võtta, kui see takistab vaid mängija planeeritud löögiasendit).

JOONIS 16.1a: MILLAL SAAB EBAHARILIKUST VÄLJAKU SEISUKORRAST VABASTUSE

• Joonisel on kujutatud paremakäelise mängija tegevus.
• Trahvita vabastus on lubatud võtta ebaharilikust väljaku seisukorrast, sh teisaldamatust takistusest, kui pall puudutab või asub tingimuse (B1) peal või sees või see tingimus segab mängija planeeritavat löögiasendit (B2) või svingi.
• Lähim täieliku vabastuse koht B1 jaoks on punktis P1 ja on tingimusele endale väga lähedal.
• B2 jaoks on lähim täieliku vabastuse koht punktis P2 ja on tingimusest kaugemal, sest tingimus ei tohi segada mängija algasendit.

(2) Vabastus on lubatud kogu väljakul, välja arvatud kui pall on trahvialas. Mängu takistavast ebaharilikust väljaku seisukorrast on reegli 16.1 alusel lubatud vabastus võtta ainult siis, kui:

• Ebaharilik väljaku seisukord asub väljakul (mitte audis) ja
• Pall on väljakul, aga mitte trahvialas (kust mängija saab vabastust võtta ainult reegli 17 alusel).

(3) Vabastust ei saa, kui see on ilmselgelt ebamõistlik. Reegli 16.1 alusel ei saa vabatust, kui:

• Palli mängimine selliselt nagu see asub, on ilmselgelt ebamõistlik millegi tõttu, millest mängija ei tohi trahvita vabastust võtta (näiteks löögi sooritamine pole võimalik, sest pall asub põõsas), või
• Mängu takistus eksisteerib vaid seetõttu, et mängija valis sellise kepi, löögiasendi, svingi või mängusuuna, mis on antud tingimustes selgelt ebamõistlik.

Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis F-23 (Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis lubab mängijal ajutisest teisaldamatust takistusest vabastust võtta olenemata, kas see asub väljakul või väljakult väljas).

16.1b

Vabastus, kui pall on edenemisalal

Kui mängija pall on edenemisalal ja väljakul asuv ebaharilik väljaku seisukord takistab tema mängu, siis mängija võib trahvita vabastuse võtmiseks algse või teise palli kukutada järgmisesse vabastuse alasse (vaata reegel 14.3):

• Lähtekoht: Täieliku vabastuse lähim koht edenemisalal.
• Vabastuse ala suurus lähtekohast: Üks kepipikkus, aga selliste piirangutega:
• Vabastuse ala asukoha piirangud:
  • Peab asuma edenemisalal
  • Ei tohi olla lähtekohast lipuaugule lähemal ja
  • Ebaharilikust väljaku seisukorrast peab olema täielik vabastus.

JOONIS 16.1b: EDENEMISALAL EBAHARILIKUST VÄLJAKU SEISUKORRAST VABASTUSE VÕTMINE

• Kui pall asub edenemisalal ja ebaharilik väljaku seisukord takistab mängu, siis on võimalik võtta trahvita vabastus.
• Selleks tuleb leida lähim täieliku vabastuse koht, kukutada pall sellest lähtekohast.
• Vabastuse ala on ühe kepipikkuse raadius lähtepunktist, mitte lipule lähemal, ning see peab olema edenemisalal.
• Vabastust võttes peab mängija võtma ebaharilikust väljaku seisukorrast täieliku vabastuse.

16.1c

Vabastus, kui pall on bunkris

Kui mängija pall on bunkris ja väljakul asuv ebaharilik väljaku seisukord takistab tema mängu, siis mängija võib vabastuse võtta kas trahvita (1) alusel või trahviga (2) alusel: (1) Trahvita vabastus: Bunkrist mängimine. Mängija võib reegli 16.1b alusel trahvita vabastuse võtta järgmistel tingimustel:

• Täieliku vabastuse lähim koht ja vabastuse ala peavad olema samas bunkris.
• Kui sellist täieliku vabastuse lähimat kohta bunkris ei leidu, võib mängija endiselt jätkata selle vabastuse võtmist kasutades lähtepunktina maksimaalset vabastuse kohta.

JOONIS 16.1c BUNKRIS EBAHARILIKUST VÄLJAKU SEISUKORRAST VABASTUSE VÕTMINE

• Joonisel on kujutatud paremakäelise mängija tegevus.
• Kui ebaharilik väljaku seisukord on bunkris, võib reegli 16 alusel trahvita vabastuse võtta bunkrisse või ühe trahvilöögiga lipu-joonel-tagasi vabastuse bunkrist välja.
• Bunkrist välja vabastuse võtmisel kukutatakse pall kohta, mis jääb lipu ja algse palli asukohaga samale joonele.
• Vabastuse ala ulatub kohast, kus pall kukutamisel esmakordselt maad puudutab, ühe kepipikkuse võrra igas suunas.

(2) Trahviga vabastus: Väljastpoolt bunkrit mängimine (lipu-joonel-tagasi vabastus). Mängija võib ühe trahvilöögiga kukutada algse või teise palli (vaata reegel 14.3) väljapoole bunkrit algse palli asukohast lipuaugu suunal sirgjoones tagasi kulgeval kujuteldaval joonel (joonel tagasimineku kaugus ei ole piiratud). Koht joonel, kus pall kukutamisel esmakordselt maad puudutab, moodustab vabastuse ala, mis ulatub sellest punktist ühe kepipikkuse võrra igas suunas, kuid järgmiste piirangutega:

• Vabastuse ala asukoha piirangud:
  • Ei tohi olla lipuaugule lähemal kui algse palli koht ja
  • Võib asuda mistahes väljaku alal, välja arvatud seesama bunker, kuid
  • Peab asuma samal väljaku alal, mida pall kukutamisel esimesena puudutas.

16.1d

Vabastus, kui pall on puttamisgriinil

Kui mängija pall on puttamisgriinil ja väljakul asuv ebaharilik väljaku seisukord takistab tema mängu, siis mängija võib trahvita vabastuse võtmiseks algse või teise palli asetada täieliku vabastuse lähimasse kohta kasutades reeglites 14.2b(2) ja 14.2e kirjeldatud palli tagasi asetamise toiminguid.

• Täieliku vabastuse lähim koht peab olema kas puttamisgriinil või edenemisalal.
• Kui sellist täieliku vabastuse lähimat kohta ei leidu, võib mängija endiselt jätkata trahvita vabastuse võtmist, kasutades lähtepunktina maksimaalset vabastuse kohta, mis peab asuma kas puttamisgriinil või edenemisalal.

JOONIS 16.1d: PUTTAMISGRIINIL EBAHARILIKUST VÄLJAKU SEISUKORRAST VABASTUSE VÕTMINE

• Joonisel on kujutatud vasakukäelise mängija tegevus.
• Kui pall on puttamisgriinil ja mängu sekkub ebaharilik väljaku seisukord, siis võib võtta trahvita vabastuse asetades palli lähimasse täieliku vabastuse kohta.
• Lähim täieliku vabastuse koht peab olema kas puttamisgriinil või edenemisalal.

16.1e

Vabastus, kui pall on kadunud ebahariliku väljaku seisukorra sisse või peale

Kui mängija palli ei leitud ning on teada või põhimõtteliselt kindel, et pall peatus väljakul ebahariliku väljaku seisukorra sees või peal, võib mängija kasutada trahv ja korduslöök vabastuse asemel järgmist vabastust:

• Mängija võib võtta reeglite 16.1b, c või d alusel trahvita vabastuse, kasutades täieliku vabastuse lähima koha määramisel palli asukohana hinnangulist kohta väljakul, kust pall viimati ebahariliku väljaku seisukorra serva ületas.
• Hetkest, mil mängija paneb sel moel vabastust võttes teise palli algse palli asemel mängu:
  • Algne pall ei ole enam mängus ja selle mängimine on keelatud.
  • See kehtib ka siis, kui algne pall leitakse enne 3-minutilise otsimisaja möödumist väljakult (vaata reegel 6.3b).

Aga kui pole teada või põhimõtteliselt kindel, et pall peatus väljakul ebahariliku väljaku seisukorra sees või peal ja pall on kadunud, peab mängija võtma reegli 18.2 alusel trahv ja korduslöök vabastuse.

16.1f

Kohustuslik vabastus, kui mängu takistab ebahariliku väljaku seisukorra sees asuv mängukeelu ala.

Järgnevatel juhtudel on keelatud palli mängida nii, nagu see asub: (1) Vabastus, kui pall on väljakul väljaspool trahviala mängukeelu alas. Kui mängija pall on mängukeelu alas ja see ala asub ebahariliku väljaku seisukorra sees või peal väljaspool trahviala:

• Mängukeelu ala on edenemisalal. Mängija peab reegli 16.1b alusel võtma trahvita vabastuse.
• Mängukeelu ala on bunkris. Mängija peab reeglite 16.1c(1) või (2) alusel võtma kas trahvita või trahviga vabastuse.
• Mängukeelu ala on puttamisgriinil. Mängija peab reegli 16.1d alusel võtma trahvita vabastuse.

(2) Vabastus, kui mängukeelu ala takistab trahvialast väljaspool asuva palli mängimiseks vajalikku löögiasendit või svingi. Kui mängija pall asub väljaspool mängukeelu ala ja on edenemisalal, bunkris või puttamisgriinil ning mängukeelu ala (hoolimata, kas see asub ebaharilikus väljaku seisukorras või trahvialas) takistab kas mängija planeeritavat löögiasendit või planeeritavat svingi, peab mängija:

• Võtma vabastuse, kui see on reeglite 16.1b, c või d alusel lubatud (olenevalt kas pall asub edenemisalal, bunkris või puttamisgriinil), või
• Võtma reegli 19 alusel mittemängitava palli vabastuse.

Vaata reegel 17.1e, kui mängukeelu ala takistab trahvialas asuva palli mängimist. Karistus reegli 16.1 rikkumise ja palli valest kohast mängimise eest: Üldine karistus reegli 14.7a alusel.

16.3

Kaevunud pall

16.3a

Millal on vabastus lubatud

(1) Pall peab olema kaevunud edenemisalal. Reegli 16.3b alusel on vabastus lubatud ainult siis, kui mängija pall on edenemisalal kaevunud.

• Vabastust selle reegli alusel ei saa, kui pall on kaevunud mujal.
• Aga kui pall on kaevunud puttamisgriinil, võib mängija palli asukoha märgistada, palli üles tõsta ja puhastada, maandumisest tekkinud kahjustuse parandada ning palli algsesse kohta tagasi asetada (vaata reegel 13.1c(2)).

Erandid – Millal edenemisalal kaevunud pallist vabastust ei saa: Reegli 16.3b alusel vabastust ei saa:

• Kui pall on kaevunud liivas edenemisalas, mis pole pöetud feeri kõrguseks või madalamaks, või
• Kui palli mängimine selliselt nagu ta asub on ilmselgelt ebamõistlik millegi tõttu, millest mängija ei saa trahvita vabastust võtta (näiteks löögi sooritamine pole võimalik, sest pall asub põõsas).

(2) Kaevunud palli kindlakstegemine. Mängija pall on kaevunud vaid siis, kui:

• Pall on mängija eelmise löögi tagajärjel tekkinud iseenda maandumisjäljes ja
• Osa pallist on allpool maapinda.

Kui mängija ei suuda kindlaks teha, kas pall on enda või mõne teise palli maandumisjäljes, võib mängija lugeda palli enda maandumisjäljes kaevunuks, kui seda saab olemasoleva informatsiooni põhjal mõistlikult järeldada. Pall ei ole kaevunud kui see asub allpool maapinda mingil muul põhjusel, kui mängija eelmine löök, nagu näiteks:

• Pall on maa sisse surutud, sest keegi astus sellele peale,
• Pall löödi otse maa sisse ilma, et see oleks õhku tõusnud, või
• Pall kukutati mõne reegli alusel vabastust võttes.

JOONIS 16.3a: MILLAL ON PALL KAEVUNUD

16.3b

Vabastus kaevunud pallist

Kui mängija pall on edenemisalal kaevunud ja reegli 16.3a alusel on lubatud sellest vabastust võtta, siis võib mängija trahvita vabastuse võtmiseks kukutada algse või teise palli järgmisesse vabastuse alasse (vaata reegel 14.3):

• Lähtekoht. Koht edenemisalal vahetult kaevunud palli taga.
• Vabastuse ala suurus lähtekohast. Üks kepipikkus, aga selliste piirangutega:
• Vabastuse ala asukoha piirangud:
  • Peab asuma edenemisalal
  • Ei tohi olla lähtekohast lipuaugule lähemal.

Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis F-2 (Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis lubab kaevunud pallist vabastust võtta vaid feeri kõrguseks või madalamaks pügatud alal). Karistus reegli 16.3 rikkumise ja valest kohast mängimise eest: Üldine karistus reegli 14.7a alusel.

JOONIS 16.3b: TRAHVITA VABASTUS KAEVUNUD PALLIST

• Kui pall on edenemisalal kaevunud, võib sellest olukorrast võtta trahvita vabastuse.
• Vabastuse võtmise lähtekohaks on punkt vahetult kaevunud palli taga.
• Vabastuse ala on ühe kepipikkuse raadius lähtepunktist, mitte lipule lähemal, ning see peab olema edenemisalal.
• Pall tuleb kukutada ja see peab peatuma vabastuse alas.