Eesmärk: Reegel 19 räägib mittemängitava palli puhul mängija erinevatest vabastuse võtmise võimalusest. See lubab mängijal valida, millist võimalust ta kasutada soovib, et saada väljakul tavaliselt ühe trahvilöögiga välja mistahes keerulisest olukorrast (välja arvatud trahvialas).
19
Mittemängitav pall
19.1
Mängija võib otsustada võtta mittemängitava palli vabastuse igal pool väljakul välja arvatud trahvialas
Mängija on ainus isik, kes võib kuulutada reegli 19.2 või 19.3 alusel oma palli mittemängitavaks.Mittemängitava palli vabastus on lubatud väljakul igal pool, välja arvatudtrahvialas.Kui pall on mittemängitav trahvialas, siis mängijal on ainus võimalus võtta trahviga vabastus reegli 17 alusel.
19.2
Mittemängitava palli vabastuse võimalused edenemisalal või puttamisgriinil
Mängija võib võtta mittemängitava palli vabastuse, valides reeglis 19.2a, b või c toodud võimaluste vahel ning iga võimaluse kasutamisega kaasneb üks trahvilöök.
Mängija võib võtta reegli 19.2a alusel trahv ja korduslöök vabastuse isegi siis, kui tema palli ei leitud või ei suudetud tuvastada.
Aga selleks, et võtta reegel 19.2b alusel lipu-joonel-tagasi vabastust või reegli 19.2c alusel külgvabastust, peab mängija teadma algse palli asukohta.
19.2a
Trahv ja korduslöök vabastus
Mängija võib mängida algset või teist palli eelmise löögi asukohast (vaata reegel 14.6).
19.2b
Lipu-joonel-tagasi vabastus
Mängija võib kukutada algse või teise palli (vaata reegel 14.3) algse palli asukohast lipuaugu suunal sirgjoones tagasi kulgeval kujuteldaval joonel (joonel tagasimineku kaugus ei ole piiratud). Koht joonel, kus pall kukutamisel esmakordselt maad puudutab, moodustab vabastuse ala, mis ulatub sellest punktist ühe kepipikkuse võrra igas suunas, kuid järgmiste piirangutega:
Vabastuse ala asukoha piirangud:
Ei tohi olla lipuaugule lähemal kui algse palli asukoht ja
Võib asuda mistahes väljaku alal, kuid
Peab asuma samal väljaku alal, mida pall kukutamisel esimesena puudutas.
19.2c
Külgvabastus
Mängija võib algse või teise palli kukutada külgmisesse vabastuse alasse (vaata reegel 14.3):
Lähtekoht: Algse palli asukoht. Aga kui pall asub maapinnast kõrgemal, näiteks puu otsas, siis on lähtekohaks otse palli all maapinnal asuv koht.
Vabastuse ala suurus lähtekohast: Kaks kepipikkust, aga selliste piirangutega:
Vabastuse ala asukoha piirangud:
Ei tohi olla lähtekohast lipuaugule lähemal ja
Võib asuda mistahes väljaku alal, kuid
Kui lähtekohast kahe kepipikkuse raadiuses on mitu väljaku ala, siis peab pall peatuma vabastuse ala sees sellel väljaku alal, kus kukutatud pall esimest korda maapinda puudutas.
Vaata reegel 25.4m(mängijate jaoks, kes kasutavad ratastega liikumise abivahendit, on reeglit 19.2c muudetud, et suurendada külgmise vabastuse ala nelja kepipikkuseni).Karistus reegli 19.2 rikkumise ja palli valest kohast mängimise eest: Üldine karistusreegli 14.7a alusel.
JOONIS 19.2: EDENEMISALAL MITTEMÄNGITAVA PALLI VABASTUSE VALIKUD
Mängija otsustab, et tema pall on põõsas mittemängitav. Mängijal on kolm valikut, igaühele lisandub üks trahvilöök. Mängija võib:
võtta trahv-ja-korduslöök vabastuse ja mängida palli eelmise löögikoha vabastuse alast.
võtta lipu-joonel-tagasi vabastuse ja kukutada pall algse palli taha, jättes algse palli asukoha lipuaugu ja palli kukutamiskoha vahele.
võtta külgvabastuse. Vabastuse võtmise lähtekoht on algse palli asukoht ja pall tuleb kukutada ja seda tuleb mängida kahe kepipikkuse raadiusega vabastuse alast, mis ei ole augule lähemal kui lähtepunkt.
19.3
Mittemängitava palli vabastuse võimalused bunkris
19.3a
Tavalised vabastuse võimalused (üks trahvilöök)
Kui mängija pall on bunkris:
Mängija võib mittemängitava palli vabastuse võtta kasutades mistahes reeglis 19.2 toodud võimalust ning lisades endale ühe trahvilöögi, kuid:
Pall tuleb kukutada ja see peab peatuma bunkri sees. Seda nii reegli 19.2b alusel lipu-joonel-tagasi või reegli 19.2c alusel külgvabastust võttes.
JOONIS 19.3: BUNKRIS MITTEMÄNGITAVA PALLI VABASTUSE VALIKUD
Mängija otsustab, et tema pall on bunkris mittemängitav. Mängijal on neli valikut:
Mängija võib ühe trahvilöögiga võtta trahv-ja-korduslöök vabastuse.
Mängija võib ühe trahvilöögiga võtta lipu-joonel-tagasi bunkrisse vabastuse.
Mängija võib ühe trahvilöögiga võtta bunkrisse külgvabastuse.
Mängija võib kahe trahvilöögiga võtta lipu-joonel-tagasi bunkrist välja vabastuse.
19.3b
Täiendav vabastuse võimalus (kaks trahvilööki)
Täiendava võimalusena, kui mängija pall on bunkris, on mängijal võimalik kahe trahvilöögiga võtta reegel 19.2b alusel lipu-joonel-tagasi vabastus bunkrist välja.Vaata reegel 25.4n (mängijate jaoks, kes kasutavad ratastega liikumise abivahendit, on reegli 19.3b karistust lipu-joonel-tagasi lisavabastuse puhul vähendatud ühe trahvilöögini).Karistus reegli 19.3 rikkumise ja palli valest kohast mängimise eest: Üldine karistusreegli 14.7a alusel.
Eesmärk: Reegel 4 räägib varustusest, mida mängijad võivad mänguringi jooksul kasutada. Põhinedes printsiibil, et golf on väljakutseid esitav mäng, ku...
Eesmärk: Reegel 5 räägib kuidas mänguringi mängida. Näiteks kus ja millal võib mängija enne või mänguringi jooksul väljakul harjutada, millal mängurin...
Eesmärk: Reegel 6 räägib kuidas rada mängitakse. Näiteks on erireeglid raja alustamiseks, nõue kasutada sama palli kogu raja mängimise jooksul välja a...
Eesmärk: Reegel 8 räägib golfimängu kesksest printsiibist: “mängi väljakut selliselt nagu sa ta eest leiad.” Mängija peab üldjuhul aktsepteerima kõiki...
Eesmärk: Reegel 10 räägib kuidas löögiks valmistuda ja lööki sooritada, hõlmates nõuannet ja muud abi, mida mängija võib teistelt saada (sealhulgas kä...
Eesmärk: Reegel 11 räägib mida teha, kui mängija liikuv pall tabab isikut, looma, varustust või mistahes teist väljakul leiduvat objekti. Kui see juht...
Eesmärk: Reegel 12 on bunkri erireegel. Bunkrid on spetsiaalselt ettevalmistatud alad, mis panevad mängija liivast mängimise oskused proovile. Selleks...
Eesmärk: Reegel 13 on puttamisgriinide erireegel. Puttamisgriinid on palli maad mööda veeretamiseks ehitatud spetsiaalsed alad ja igal puttamisgriinil...
Eesmärk: Reegel 14 räägib millal ja kuidas võib mängija paigalseisva palli asukoha märgistada, selle üles tõsta ja puhastada ning kuidas pall mängu ta...
Eesmärk: Reegel 16 räägib millal ja kuidas võib mängija võtta trahvita vabastuse, mängides palli teisest kohast, näiteks kui mängu sekkub väljaku ebah...
Eesmärk: Reegel 17 on trahvialade erireegel. Trahvialad on komitee poolt määratletud veekogud või muud alad kuhu pall tihtipeale ära kaob või muul moe...
Eesmärk: Reegel 18 räägib trahv ja korduslöök vabastuse võtmisest. Kui pall on kadunud väljapoole trahviala või peatub audis, siis tavapärane mängu ku...
Eesmärk: Reegel 20 räägib, mida teha, kui mänguringi jooksul tekivad reeglite kohta küsimused, hõlmates ka toiminguid (mis on rajamängus ja löögimängu...
Eesmärk: Reegel 21 räägib neljast muust üksikmängu vormist hõlmates endas kolme löögimängu erivormi, kus tulemuste arvestamine erineb harilikust löögi...
Eesmärk: Reegel 22 räägib Foursomes mänguvormist (mängitakse kas rajamängu või löögimängu vormis), kus kaks partnerit võistlevad koos poolena ühte pal...
Eesmärk: Reegel 23 räägib Four-Ball mänguvormist (mängitakse kas rajamängu või löögimängu vormis), kus kaks partnerit võistlevad koos poolena ja kumbk...
Eesmärk: Reegel 24 räägib võistkondlikest võistlustest (mida mängitakse kas rajamängu või löögimängu vormis), kus mitu mängijat või poolt võistlevad v...
Eesmärk: Reegel 25 käsitleb kindlaid golfireegleid puudutavaid erisusi, mis võimaldavad spetsiifiliste puuetega mängijatel mängida õiglaselt koos nend...